SPF ehk naha päikesekaitse faktor näitab toote, nt. kreemi võimet kaitsta nahka UVB kiirguse eest. Number lühendi taga näitab, kui kaua on nahk sellega kaitstud punetuse tekke eest võrreldes ajaga, mis kuluks ilma kaitsekreemi kasutamata.
UVB on peamine päikesepõletuse põhjustaja ning olulisim nahavähi tekke riskitegur! Tasub meeles pidada, et suurem number annab ka parema kaitse. Arvestatavat kaitset pakub toode SPF numbriga alates 30st, blokeerides korrektsel kasutamisel 97% UVB kiirgusest, võrdluseks SPF50 blokeerib 98%. Esmapilgul on vahe väike, aga teatud juhtudel, näiteks häiriva pigmendi korral võib ka see läbistav 1% olla oluline tegur. Suuremat, kui SPF50 ei ole aga mõtet otsida, sest paremat kaitset see tõenäoliselt ei anna.
Kõrge SPF numbriga toodet kasutades tekib sageli võlts arusaam, et päikese käes võib viibida pikalt ilma kreemi uuendamata ja lisakaitset otsimata. Kuna ükski kreem või muu nahale kantav vahend ei anna 100% kaitset, siis tuleks kõrge UV indeksiga ajal otsida alati lisaks kas varju või kanda vastavat riietust.
SPF ei viita kaitsele UVA kiirguse eest, mis läbib ka klaasi ja tungib sügavamale nahka põhjustades enneaegset vananemist, pigmentatsiooni ja nahavähki. UVA kaitse saamiseks tuleks valida toode, millel on märgitud broad spectrum ehk laia toimespektriga (nii UVA kui UVB) kaitse. Piisavat UVA kaitset tähistab ka lühend PA ++++ või 4-5 tärni.
Mida tähendab õige kasutamine?
- Hinnanguliselt kasutatakse päikesekaitse kreemi vaid kuni poole ulatuses ettenähtud kogusest ehk liiga vähe vajaliku kaitse saamiseks. Korrektne kogus kogu kehale on umbes 1 pitsitäis kreemi!
- Unustada ei tohiks piirkondi nagu silmaümbrus, juuksepiir, kõrvalestad, kael, huuled ja labajalad, mis on nahavähist enim ohustatud.
- Kreemi tuleks uuendada iga 2 tunni tagant ning koheselt pärast higistavat füüsilist aktiivsust ja ujumist.
- Pigmendiga/ tinted toode koos raudoksiidiga aitab paremini kaitsta pigmentatsiooni vastu, eriti tumedama nahatüübi korral.
Päikesekaitse kasutamine peaks avatud kehaosadel olema osa igapäevasest rutiinist. Ja mitte ainult päikeselistel päevadel vaid igasuguse ilmaga- ka pilves ja vihmaga!
Tootesoovitused
Be-Hope Be-Hope Moisturizing Sunblock SPF 50+ – niisutav päevakreem, 50 ml
Kerge ja siidine päevakreem SPF 50+ kaitsega. Lilla tee ekstrakt ja niatsinamiid tagavad särava jume ja kauakestva niisutuse. Ookeanisõbralik, sobib tundlikule nahale.
Image Daily Prevention Ultra Defence Moisturizer SPF50 – niisutav päevakreem, 73g
Tugevat kaitset pakkuv päevakreem niisutava kakaovõiga tagab veatu jume olenemata nahatüübist või -toonist. Maksimaalse filtri UV-kiirguse eest tagab tsinkoksiid kombineerituna XOSM™ tehnoloogiaga, mis aitab nahka kaitsta ning vananemist ennetada. Veekindel kuni 80 minutit.
BDR Re–Flect Moisturizing Sun Protection Fluid SPF 30 – niisutav ja hooldav päikesekaitseemulsioon, 50 ml
Intensiivselt niisutav päikesekaitsekreem SPF 30 sisaldab efektiivseid mineraalseid ja keemilisi päikesekaitsefiltreid, mis kaitsevad teie nahka kahjuliku UV–kiirguse eest. Lipopeptiidid omavad põletikuvastast, antibakteriaalset ning nahka rahustavat toimet.
phFormula C.C Cream SPF 30 – noorendav, kaitsev ja tooniv näokreem, 50ml
Multifunktsionaalne CC kreem parandab jumet ja muudab naha ebatäiused hetkega minimaalseks. Samal ajal blokeerivad päikesefiltrid vananemist kiirendavat UV–kiirgust. Tänu innovaatilisele kaitsekihile on toode niiskusekindel. Ideaalne kasutamiseks peale intensiivseid nahaprotseduure nagu keemiline koorimine, laserprotseduurid, IPL.
Guinot Sun in Oil Mist Nutrizone SPF 30 – päikesekaitse kuivõlisprei, 150 ml
Guinot Sun in Oil Mist Nutrizone SPF 30 päikesekaitsesprei õli, mis kaitseb nahka UVA/UVB-kiirguse eest, toidab kameelia- ja vaarikaõlidega, rahustab kuiva nahka ja soodustab päevitust. Selle oomega-vitamiinide ja alfa-bisabolooliga rikastatud koostis vähendab ärritust. Värskendav sprei pehme, elastse ja särava naha saavutamiseks. Ideaalne suveks ja loomuliku, ühtlase päevituse saavutamiseks.
Kadi Ristal
Dermatoloog/esteetilise meditsiini arst
BS Medical Aesthetics
Olen lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2011. aastal ning seejärel praktiseerinud Soomes üldarstina ja Tartu Seksuaaltervise Kliinikus noortenõustajana. Dermatoveneroloogia residentuuri läbisin 2016. aastal, mille järgselt asusin tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahahaiguste Kliinikus arst-õppejõuna. Olen omandanud teadmisi dermatoskoopia alal ning läbinud erinevaid koolitusi nii dermatoloogia, pisikirurgia kui ka ilusüstide valdkonnas. Lisaks igapäevasele arstitööle võtan vastu patsiente ka Tallinna ilukliinikus Medemis, Tartu ilukliinikus BS Medical Aesthetics ning olen Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi, Eesti Nooremarstide Ühenduse ja Euroopa Dermatoveneroloogide Seltsi liige.
